Keskhariduse õppeprogrammid – kuidas teha õige valik?
.jpg)
12. märtsil Tallinnas (Radisson Blu Hotel Olümpia) toimub rahvusvaheline haridusmess Days of International Education, millest võtavad osa Suurbritannia, Saksamaa ja Portugali keskkoolid. Õppeasutuse välja valimine sõltub eelkõige sobivast õppeprogrammist. Näiteks võib tuua Briti õppeasutusi, mis põhinevad A-Level’i õppel, ehkki eksisteerivad ka IB (International Baccalaureate) õppekavaga keskkoolid. Milline neist oleks mõistlik valida? Sellele küsimusele püüamegi vastuse leida.
A-Level – klassikaline Briti gümnaasiumi süsteem (16-18-aastastele õpilastele), mis lõpeb keskendatud eksamite sooritamisega. Ülikooli sisseastumine sõltub eksamite tulemustest. Õppekava järgi võetakse kolm-neli õppeainet, millele pühendatakse 6-8 tundi nädalas. Õppekava on sobilik õpilasele, kes soovib keskenduda eelkõige lemmikainete õppimisele, ilma et see tekitaks raskusi õppimises või ajaraiskamise tunnet. Ühendkuningriigis peetakse üsna tavaliseks, et enne 16-eluaastat õpitakse ohtralt erinevaid õppeaineid. Just selline meetod võimaldab õpilasel saada akadeemilistest distsipliinidest parema ettekujutuse. 16-aastaselt sooritatakse keskendatud eksamid, mille tulemusena saadakse GCSE lõputunnistuse (General Certificate of Secondary Education). Peale GCSE lõpetamist, asutakse õppima A-Level’i õppekava järgi, mis on suunatud süvaõppele. Sellest tulenevalt on näiteks briti koolivilistlase keemia tulemused igati erinevad eesti abiturientide omadest. See loomulikult puudutab sisseastumist meditsiini erialale, kuna ülikoolid eelistavad keemia ja bioloogia tulemusi suurepärastele teadmistele ajaloos. Süvaõppe mõjutab ülikoolide valikut, ning just see on peamiseks põhjuseks miks üldiselt eesti abituriente meditsiini erialale vastu ei võeta. Vahetevahel jääb eesti õpilastele arusaamatuks see fakt, et valitud 3-4 õppeainet osutuvad tulevase karjääri tegemisel õigeks valikuks. Tegelikkus näitab aga, et see on üpris lihtne. Näiteks, matemaatika, majanduse ja poliitika ainete valik võimaldab kandideerida erinevatele erialadele, mis on omavahel seotud – majandus, finants, raamatupidamine, poliitika, rahvusvahelised suhted, õigus, ärindus, turism, logistika jne. Ilmselgelt nõuavad inseneriteaduskond ja disaini erialad täiesti teistsuguste ainete teadmisi. Näiteks ei ole võimalik ka sisseastumine bioloogia või keskkonnakaitse erialale kui eelnevalt bioloogiat ei õpitud. A-Leveli õppeainete valik arutatakse läbi enne sisseastumist.
Lisaks ainete õppimisele, osaletakse ülikoolide väärtustatud EPQ projektitöös (extended project qualification), mis kujutab endast uurimistöö tegemist konkreetsel teemal. A-Level’i tulemused mängivad tähtsat rolli edasisel kandideerimisel inglisekeelsetele õppeprogrammidele nii Briti kui ka välisülikoolides (USA, Kanada, Taani, Holland jne).
IB (International Baccalaureate) - IB õppeprogramm on rahvusvaheliselt tunnustatud õppekava, mille on välja töötanud IBO (International Baccalaureate Organisation) Šveitsis, Genfis, 60ndate aastate lõpus. Tänapäeval on IB õppekavaga õppeasutusi üha rohkem, sh ka Suurbritannias. IB õppekava moodustavad kuus ainerühma, millest kolm õpitakse süvendatult (HL) ja ülejäänud kolm standardtasemel (SL). Sellest tulenevalt on humanitaar- ja reaalained kõikidele kohustuslikud. Et õpilase individuaalsed valikud oleksid tasakaalustatud, on kohustuslik valida igast ainerühmast vähemalt üks õppeaine. See on hea võimalus mitmekülgsele õpilasele, kes pole veel tulevase ülikooli programmi üle otsustanud, ning soovib arvestada laiema valikuga. Õppetöö osa moodustavad interdistsiplinaarne teadmiste teooria kursus (Theory of Knowledge), iseseisev uurimistöö (Extended Essay), ning loovtöö, kehaline ja ühiskondlikult kasulik tegevus (CAS – Creativity, Activity, Service). IB diplom ja head eksamitulemused võimaldavad noortel õppima asuda välismaa ülikoolides.
Selleks, et mõista õppeprogrammide eripärasusi paremini, ning uurida IB ja A-Level’i eeliste kohta, kutsume kõiki huvilisi haridusmessile Days of International Education (12.märts, Radisson Blu Hotel Olümpia), mille käigus on võimalik isiklikult tutvuda õppeasutuste esindajatega.
Haridusmessil osalevad:
Suurbritannia – Taunton School, Felsted School, King's College Saint Michaels, St Lawrence College, Abbey DLD Group of Colleges,
St Clare's Oxford.
Saksamaa – BBIS Berlin Brandenburg International School
Portugal – Nobel International School Algarve
Kohtumiseni messil!
DAYS OF INTERNATIONAL EDUCATION 12. märtsil Tallinnas
Toimumiskoht: Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsikeskus, Liivalaia tn 33
Messi lahtiolekuaeg: 10.00 – 18.00
Sissepääs tasuta!
Lisainfo ja osalejate nimekiri: https://www.balticcouncil.ee/ee/messid-ja-seminarid/suurim-baltimaa-spetsialiseeri1
Messi korraldaja:
BALTIC COUNCIL FOR INTERNATIONAL EDUCATION;
Narva mnt 7, Tallinn
6998300, 6998301
tallinn@balticcouncil.org
www.balticcouncil.ee
12. märtsil Tallinnas (Radisson Blu Hotel Olümpia) toimub rahvusvaheline haridusmess Days of International Education, millest võtavad osa Suurbritannia, Saksamaa ja Portugali keskkoolid. Õppeasutuse välja valimine sõltub eelkõige sobivast õppeprogrammist. Näiteks võib tuua Briti õppeasutusi, mis põhinevad A-Level’i õppel, ehkki eksisteerivad ka IB (International Baccalaureate) õppekavaga keskkoolid. Milline neist oleks mõistlik valida? Sellele küsimusele püüamegi vastuse leida.
A-Level – klassikaline Briti gümnaasiumi süsteem (16-18-aastastele õpilastele), mis lõpeb keskendatud eksamite sooritamisega. Ülikooli sisseastumine sõltub eksamite tulemustest. Õppekava järgi võetakse kolm-neli õppeainet, millele pühendatakse 6-8 tundi nädalas. Õppekava on sobilik õpilasele, kes soovib keskenduda eelkõige lemmikainete õppimisele, ilma et see tekitaks raskusi õppimises või ajaraiskamise tunnet. Ühendkuningriigis peetakse üsna tavaliseks, et enne 16-eluaastat õpitakse ohtralt erinevaid õppeaineid. Just selline meetod võimaldab õpilasel saada akadeemilistest distsipliinidest parema ettekujutuse. 16-aastaselt sooritatakse keskendatud eksamid, mille tulemusena saadakse GCSE lõputunnistuse (General Certificate of Secondary Education). Peale GCSE lõpetamist, asutakse õppima A-Level’i õppekava järgi, mis on suunatud süvaõppele. Sellest tulenevalt on näiteks briti koolivilistlase keemia tulemused igati erinevad eesti abiturientide omadest. See loomulikult puudutab sisseastumist meditsiini erialale, kuna ülikoolid eelistavad keemia ja bioloogia tulemusi suurepärastele teadmistele ajaloos. Süvaõppe mõjutab ülikoolide valikut, ning just see on peamiseks põhjuseks miks üldiselt eesti abituriente meditsiini erialale vastu ei võeta. Vahetevahel jääb eesti õpilastele arusaamatuks see fakt, et valitud 3-4 õppeainet osutuvad tulevase karjääri tegemisel õigeks valikuks. Tegelikkus näitab aga, et see on üpris lihtne. Näiteks, matemaatika, majanduse ja poliitika ainete valik võimaldab kandideerida erinevatele erialadele, mis on omavahel seotud – majandus, finants, raamatupidamine, poliitika, rahvusvahelised suhted, õigus, ärindus, turism, logistika jne. Ilmselgelt nõuavad inseneriteaduskond ja disaini erialad täiesti teistsuguste ainete teadmisi. Näiteks ei ole võimalik ka sisseastumine bioloogia või keskkonnakaitse erialale kui eelnevalt bioloogiat ei õpitud. A-Leveli õppeainete valik arutatakse läbi enne sisseastumist.
Lisaks ainete õppimisele, osaletakse ülikoolide väärtustatud EPQ projektitöös (extended project qualification), mis kujutab endast uurimistöö tegemist konkreetsel teemal. A-Level’i tulemused mängivad tähtsat rolli edasisel kandideerimisel inglisekeelsetele õppeprogrammidele nii Briti kui ka välisülikoolides (USA, Kanada, Taani, Holland jne).
IB (International Baccalaureate) - IB õppeprogramm on rahvusvaheliselt tunnustatud õppekava, mille on välja töötanud IBO (International Baccalaureate Organisation) Šveitsis, Genfis, 60ndate aastate lõpus. Tänapäeval on IB õppekavaga õppeasutusi üha rohkem, sh ka Suurbritannias. IB õppekava moodustavad kuus ainerühma, millest kolm õpitakse süvendatult (HL) ja ülejäänud kolm standardtasemel (SL). Sellest tulenevalt on humanitaar- ja reaalained kõikidele kohustuslikud. Et õpilase individuaalsed valikud oleksid tasakaalustatud, on kohustuslik valida igast ainerühmast vähemalt üks õppeaine. See on hea võimalus mitmekülgsele õpilasele, kes pole veel tulevase ülikooli programmi üle otsustanud, ning soovib arvestada laiema valikuga. Õppetöö osa moodustavad interdistsiplinaarne teadmiste teooria kursus (Theory of Knowledge), iseseisev uurimistöö (Extended Essay), ning loovtöö, kehaline ja ühiskondlikult kasulik tegevus (CAS – Creativity, Activity, Service). IB diplom ja head eksamitulemused võimaldavad noortel õppima asuda välismaa ülikoolides.
Selleks, et mõista õppeprogrammide eripärasusi paremini, ning uurida IB ja A-Level’i eeliste kohta, kutsume kõiki huvilisi haridusmessile Days of International Education (12.märts, Radisson Blu Hotel Olümpia), mille käigus on võimalik isiklikult tutvuda õppeasutuste esindajatega.
Haridusmessil osalevad:
Suurbritannia – Taunton School, Felsted School, King's College Saint Michaels, St Lawrence College, Abbey DLD Group of Colleges,
St Clare's Oxford.
Saksamaa – BBIS Berlin Brandenburg International School
Portugal – Nobel International School Algarve
Kohtumiseni messil!
DAYS OF INTERNATIONAL EDUCATION 12. märtsil Tallinnas
Toimumiskoht: Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsikeskus, Liivalaia tn 33
Messi lahtiolekuaeg: 10.00 – 18.00
Sissepääs tasuta!
Lisainfo ja osalejate nimekiri: https://www.balticcouncil.ee/ee/messid-ja-seminarid/suurim-baltimaa-spetsialiseeri1
Messi korraldaja:
BALTIC COUNCIL FOR INTERNATIONAL EDUCATION;
Narva mnt 7, Tallinn
6998300, 6998301
tallinn@balticcouncil.org
www.balticcouncil.ee